Friday, 29 November 2013

Lugu ühest ostust



Ostsin täna uued kõrvaklapid ja olen ausaltöeldes päris kuri (vabandan pildi kvaliteedi ja arusaadavuse pärast).

Kas tarbimiskultuuri teeb ikka nii halvaks see, et me nii palju osta tahame? Või on probleem pigem selles, mida me peame ostma, et soovitut saada?


Ma tahtsin ainult kõrvaklappe, mis on põhimõtteliselt meeter juhet. Olin sunnitud ostma aga suure hunniku paberit ja plastmassi, sest see juhe oli vaja ju kolmekordselt ära pakkida. Ja miks? Kas tegi see toote väljanägemise ilusamaks? Minu arvates mitte, pigem just halvemaks. Kas täitis mingisugust funktsiooni? Ei, ainult tooteinfol on selles suures hunnikus funktsioon, aga selle oleks saanud trükkida ka väga väiksele paberitükile. Miks meil üldse peab tooteinfo olema detailideni täpselt väljatoodud, kui enamjaolt seda ei loetagi?

Tekib veel ka mõte, et kui palju maksaksid need kõrvaklapid siis, kui need oleksid pakkimata? Sest kõik ju maksab. See plastik maksab, selle töötlemine maksab, kogu see paber maksab, seal peal on nii palju tinti, mis on teatavasti üks kallimaid vedelikke maailmas. Mina aga ostan seda, et kohe ära visata.
Viskan selle siis prügikasti, sealt rändab pahn prügimäele, kus see ei idane ega mädane. Ressursid on raisatud ja kasu?

2 comments:

  1. Väga head tähelepanekud! Mind ajab ka marru, et absoluutselt iga asi on pakitud mitmetesse karpidesse, pluss paberid, juhendid jne jne. MILLEKS?!

    ReplyDelete
  2. Täesti nõus sinuga. Olen ka kõrvaklappide pakendi pärast endast välja läinud. Praegu tundub naljakas, aga tõesti, isegi käärid ei aidanud mind pakendi avamisel. Lõpuks tuli mängu nuga ja pakend sai lõpuks avatud.. et see meeter juhet kätte saada. :D

    kas tõesti varsti peabki lisaraha maksma hakkama, et mitmekordselt vähemat pakendit tarbida?

    ReplyDelete